tarkvara "VIRBITS" lühikirjeldus

arvamused virbitsa kohta

Virtuaalse aabitsa eesmärgiks on ettevalmistus lugemiseks-kirjutamiseks,
kergendada lapsevanemate ja õpetajate tööd lastele lugemise õpetamisel, rikastada aabitsat mänguliste harjutuste ja interaktiivsete ülesannete näol.

Virtuaalne aabits (uudissõnana VIRBITS) jätkab sisu poolest eesti lugemisdidaktika peamist arenguliini, toetudes kesksena häälikanalüüsi traditsioonile ja arvestades mitmete keeledidaktikute ja lapsepsühholoogide nõuandeid. Tähele on pandud ka logopeedide ühingu algatatud kehtiva õppekirjanduse analüüsi tulemusi.

Virbitsa rakendusvaldkond on lasteaia vanem rühm, kooli ettevalmistusrühm ja 1. klass.

Esmatähtis ajaline määratlus tööajast selle programmiga on lapse töövõimest ja nägemishügieenist tulenev maksimaalne ühekordse harjutuskorra kestus - 10 minutit. Et laps arvutist sõltuvusse ei satuks, küllalt liiguks, looduses oleks, käsitööd teeks ja inimestega kõneleks, selle eest peavad hoolitsema teda ümbritsevad täiskasvanud.
Kui lapse töökorraldus on tema kõikide vajadustega kooskõlas, jätkub Virbitsa harjutusi kauaks:
- et tutvuda kujundi-värvi-loendamis- ja rühmitamisharjutustega 4-5-aastaselt,
- läbida hääliku- ja täheharjutused 6-7-selt ja
- täiustada teatavaid osaoskusi esimeses (miks mitte ka veel teiseski klassis).

Virbitsat võib kasutada samaaegselt mistahes muude õpikute, harjutustike ja materjaliga. Virbits ei anna etteruttavaid mõisteid (häälikupikkus,
häälikuühend vms) ega satu seetõttu vastuollu ühegi teise õppevahendiga.

Virbitsa rahvuskultuurilise tausta kindlustab nii seos õpetustraditsiooniga kui ka harjutusmaterjali sisu.

Õppematerjali vahendavad tegelased VIRBUSKID e VIRBUKESED, keda programmis on kuus. Neli rüblikut - Sanna, Karla, Meeli ja Villu ning tita ja vanaisa. Sanna on sangviiniku iseloomuga. Ta on rõõmsameelne ja enamasti tegevuse juht. Meeli on seevastu häbelik ja tavaliselt omaette. Vahetevahel ta aitab last, sest ta on äärmiselt heatahtlik ja abivalmis. Villu on hajameelne, kuid tark ja sportlik poiss. Virbitsa disaini laste seas testides selgus, et Villu on poiste lemmik (enamus põhjendas seda sellega, et Villul oli pildil pall käes). Karla on püsimatu, pidevalt liikvel, tüüpiline koleerik. Tita veel ei räägi ja alles roomab, aga ilmutab äärmist nutikust ülesannete lahendamisel. Vanaisa on häbelik aitaja ja nõuandja. Küsimusele, kas vanaisa ei tundu neile kole, vastasid küsitletud lapsed, et vanaisa peabki just selline olema!

Meie piiratud ressursse ja samas õpetajaskonna töötraditsioone arvestades on Virbitsa projektis püütud ühesama algmaterjali põhjal arendada välja võimalikult mitmekesine, eri variante ja raskusastmeid sisaldav ja seega suure kasutusalaga harjutuste kogu.

Virbitsa kasutuse saab jagada kahte võimalikku ossa:
- Ühine ülesanne. Õpetaja suunab lapsi kindla harjutuse poole ja tagab, et kõik sellega toime hakkaksid tulema, s.t. vajaliku oskuse omandaksid.
- Individuaalne töö. Laps valib ise harjutuse, mis talle parajat pingutust pakub ja kus ta saab oma oskusi proovile panna. Toimetulek omavalitud ülesandega annab enesekindlust tegelemaks ka uute, seni raskena tundunud harjutustega.
Harjutusvara koostamisel on eesmärgiks, et laps hakkaks võimalikult ruttu aru saama protseduuride kulgemisest ja ise neid juhtima. Siin aitavad last suuliselt antud töökorraldused, sümbolid ja animatsioonid.

Programmi sisu on tihedalt seotud nii alushariduse kui ka põhihariduse riikliku õppekavaga. Õppimise alusoskuste kujundamine integratiivsetes tegevustes, ettevalmistus lugemiseks-kirjutamiseks. Lugema ja kirjutama õpetamise põhisisu moodustavad ainese mõistmist tagavad tegevused. See on funktsioonidest ja õpetamise eesmärkidest tuletatult kõne kuulamine, sõnade-häälikute järjekorra määramine, tervikust iga ühiku eristamine ja eraldamine, algühikutest terviku moodustamine, sünteesi kontrollimine tähenduse kaudu, omandatud oskuse kasutamine tegelikkuses.

Programmist tulenev kasu õppeprotsessi seisukohast:
- Laps saab tunda end iseseisvana ja samas juhendatuna; uurimus on näidanud, et suur osa algajaist lugejaist eelistab töötada üksi.
- Lapse võimalused materjaliga aktiivselt tegutseda, objekte ümber paigutada j.m.s. on võrratult suuremad kui pabervahendite puhul; manipuleerimisvõimalust on lugemisraskuste uurijad pidanud väga oluliseks teguriks.
- Lapse silme ees tööväljal on vaid vajalikud objektid, see laseb ülesandest paremini aru saada ja edukamalt toimida.
- Laps saab töötada omas tempos; paljud nõrkadeks peetud lugejad on teistest lihtsalt aeglasemad, arvutil omaette tegutsedes saavutavad nad enesekindluse.
- Harjutusvara ülesehitus arendab mitte ainult lugemis-kirjutamisvalmidust ja arvuti kasutamise oskust, vaid ka tööjuhendi mõistmist ja enesekontrollioskust, mis on võtmeoskusteks kogu edaspidise õpitegevuse vältel.